Kuldkepp, Mart;
(2020)
Vähemusrahvuste küsimus Eesti riikluse tekke- ja algusperioodil.
In:
Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2020.
(pp. 167-190).
Õpetatud Eesti Selts
Preview |
Text
Kuldkepp_kuldkepp.pdf Download (236kB) | Preview |
Abstract
Artiklis antakse lühiülevaade vähemusrahvuste problemaatikast Eesti riikluse tekke- ja algusperioodil, keskendudes sündmustele, asjaoludele ja mõttemustritele, mis viisid vähemusrahvuste õigusi puudutavate paragrahvide jõudmiseni Eesti esimesse, 1920. aasta põhiseadusesse. Üldistavalt võib öelda, et kui Eesti riikluse eelsel ja selle tekkimise varaseimal perioodil oli eestlaste rahvusliku poliitilise eliidi suhtumine vähemusrahvustesse erinevatel põhjustel suhteliselt positiivne, siis Asutava Kogu kokkutulemise järel ja eeskätt seal domineerinud vasakerakondade rõhutatud saksavastasuse tõttu muutus see oluliselt kriitilisemaks. Seega kujunes 1920. aasta põhiseaduses leiduv ja seadusena kehtestatud käsitlus vähemusrahvuste õigustest omamoodi kompromissiks nimetatud kahe jõuvälja, varasema vähemusrahvusi pooldava ja selleks ajaks tekkima hakanud kriitilisema suhtumise vahel, iseloomustades teatud arengustaadiumit, milleni oli 1919–1920. aastaks Eesti poliitilises ajaloos jõutud. This article provides a brief overview of the national minorities question during the establishment and earliest stages of Estonian statehood, focusing on the events, circumstances and patterns of thought that led to clauses relating to national minority rights provision being included in Estonia’s first, 1920 constitution. To generalise, it could be said that the attitudes of the Estonian national political elites towards the Estonian national minorities were rather positive in the earliest part of the period under consideration, but they turned markedly more negative after the convening of the Estonian Constituent Assembly: a parliamentary body dominated by leftwing parties with explicitly critical views of the Baltic Germans. The treatment that the question of national minority rights received in the 1920 Estonian constitution can therefore be described as a form of compromise between these two political force fields – the earlier positive and the latter, increasingly negative attitudes – that in their turn characterise a certain developmental stage reached by Estonian politics also in a broader sense by 1919–1920.
Type: | Book chapter |
---|---|
Title: | Vähemusrahvuste küsimus Eesti riikluse tekke- ja algusperioodil |
Open access status: | An open access version is available from UCL Discovery |
Publisher version: | https://oes.ut.ee/publikatsioonid/ |
Language: | English |
Additional information: | This is an open access article under the CC BY license (http://creativecommons.org/licenses/by/4.0/), which permits unrestricted use, distribution, and reproduction in any medium, provided the original work is properly cited. |
Keywords: | Estonian national minorities, The 1920 Estonian constitution, The Estonian Constituent Assembly |
UCL classification: | UCL > Provost and Vice Provost Offices > UCL SLASH > Faculty of Arts and Humanities UCL > Provost and Vice Provost Offices > UCL SLASH > Faculty of Arts and Humanities > SELCS UCL > Provost and Vice Provost Offices > UCL SLASH UCL |
URI: | https://discovery.ucl.ac.uk/id/eprint/10147170 |
![](/style/images/loading.gif)
![](/style/images/loading.gif)
![](/style/images/loading.gif)
1. | ![]() | 59 |
2. | ![]() | 18 |
3. | ![]() | 1 |
4. | ![]() | 1 |
Archive Staff Only
![]() |
View Item |