Kuldkepp, Mart; (2020) Vähemusrahvuste küsimus Eesti riikluse tekke- ja algusperioodil. In: Õpetatud Eesti Seltsi aastaraamat / Annales Litterarum Societatis Esthonicae 2020. (pp. 167-190). Õpetatud Eesti Selts

Preview

Text Kuldkepp_kuldkepp.pdf Download (236kB) | Preview

Abstract

Artiklis antakse lühiülevaade vähemusrahvuste problemaatikast Eesti riikluse tekke- ja algusperioodil, keskendudes sündmustele, asjaoludele ja mõttemustritele, mis viisid vähemusrahvuste õigusi puudutavate paragrahvide jõudmiseni Eesti esimesse, 1920. aasta põhiseadusesse. Üldistavalt võib öelda, et kui Eesti riikluse eelsel ja selle tekkimise varaseimal perioodil oli eestlaste rahvusliku poliitilise eliidi suhtumine vähemusrahvustesse erinevatel põhjustel suhteliselt positiivne, siis Asutava Kogu kokkutulemise järel ja eeskätt seal domineerinud vasakerakondade rõhutatud saksavastasuse tõttu muutus see oluliselt kriitilisemaks. Seega kujunes 1920. aasta põhiseaduses leiduv ja seadusena kehtestatud käsitlus vähemusrahvuste õigustest omamoodi kompromissiks nimetatud kahe jõuvälja, varasema vähemusrahvusi pooldava ja selleks ajaks tekkima hakanud kriitilisema suhtumise vahel, iseloomustades teatud arengustaadiumit, milleni oli 1919–1920. aastaks Eesti poliitilises ajaloos jõutud. This article provides a brief overview of the national minorities question during the establishment and earliest stages of Estonian statehood, focusing on the events, circumstances and patterns of thought that led to clauses relating to national minority rights provision being included in Estonia’s first, 1920 constitution. To generalise, it could be said that the attitudes of the Estonian national political elites towards the Estonian national minorities were rather positive in the earliest part of the period under consideration, but they turned markedly more negative after the convening of the Estonian Constituent Assembly: a parliamentary body dominated by leftwing parties with explicitly critical views of the Baltic Germans. The treatment that the question of national minority rights received in the 1920 Estonian constitution can therefore be described as a form of compromise between these two political force fields – the earlier positive and the latter, increasingly negative attitudes – that in their turn characterise a certain developmental stage reached by Estonian politics also in a broader sense by 1919–1920.

Download activity - last month

Export as XMLCSVJSON

Download activity - last 12 months

Export as JSONCSVXML

Downloads by country - last 12 months

Export as CSVXMLJSON

Archive Staff Only

View Item